Mida teada töövaidluste lahendamisest?

Töösuhe nagu iga lepinguline suhe võib endaga tuua paratamatult kaasa ka vaidlusi, mis ei pruugi leida poolte vahel kokkuleppelist lahendust ning vaidluse lahendamiseks pöördub üks või teine poolt seda lahendava organi poole. Eestis lahendavad töövaidlusi töövaidluskomisjonid või tsiviilkohtud. Mida teada seoses töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis?

Milliseid vaidlusi lahendab töövaidluskomisjon?

Töövaidluskomisjonid lahendavad vaidlusi, mis on seotud:

(1) töötaja ja Eestis registreeritud või Eestis registreeritud tööandja või Eestis registreeritud mitteresidendist tööandja vahelistest töösuhtega ning töösuhte ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi;

(2) Eestisse lähetatud töötaja ning tema tööandja vahelisest töösuhtega;

(3) Kollektiivlepingu täitmisest tuleneva kollektiivse töötüliga.

Oluline on meeles pidada, et töövaidluskomisjoni ei ole pädev lahendama vaidlusi, mis on seotud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustega. Selleks tuleb isikul pöörduda tsiviilkohtusse.

Kuidas pöörduda töövaidluskomisjoni?

Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Alaliselt asuvad töövaidluskomisjonid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning need komisjonid korraldavad oma piirkonnas ka väljasõiduistungeid.

Töövaidluskomisjon on võimalik pöörduda nii töötajal kui ka tööandjal esitades selleks avalduse, mida saab saata nii e-posti teel aadressile avaldused.tvk@ti.ee kui ka posti teel (vt kontaktandmeid https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/menetlus-toovaidluskomisjonis/toovaidluskomisjonide-kontaktid-ja ) .

Töötaja võib avalduse esitada, kas oma elukoha järgi või toot tegemise asukoha järgi või tööandja asukoha järgi. Tööandja võib avalduse esitada töötaja elukoha või töö tegemise koha järgi. Samas võimaldab seadus ka töölepingus leppida kokku konkreetses töövaidluskomisjonis, kes on sellisel juhul pädevaks vaidluse lahendamise organiks.

Töövaidluskomisjoni pöördumise korral riigilõivu tasuma ei pea. Samas, kui pöörduda kohtusse, siis tuleb arvestada riigilõivu tasumise kohustusega.

Mida silmas pidada avalduse esitamisel?

Töövaidluskomisjoni töökeel on eestikeel. Juhul, kui töötaja või tööandja ei valda eesti keelt, siis peab see isik enda kulul leidma tõlgi töövaidluskomisjoni istungile, va juhul kui mõlemad pooled ja töövaidluskomisjon on andnud nõusoleku pidada istung mõnes teises keeles.

Avaldusele on ettenähtud formaalsed nõuded alates poolte andmetest kui tõenditeni. Seale hulgas tuleb avalduses selgelt väljendada oma nõue ning tuua välja faktilised asjaolud, millega oma nõuet põhjendatakse: Lisaks faktidele tuleb esitada ka tõendid, mis kinnitavad neid asjaolusid ning märkida, mida iga tõend tõendab. Kuivõrd töövaidluskomisjon võib asja läbi vaadata nii suulises kui ka kirjalikus menetluses, siis tuleb avalduses märkida ära, kas soovitakse asja lahendamist kirjalikus menetluses või istungil.

Töövaidluse läbivaatamine

Seaduse kohaselt peab töövaidluskomisjon temale esitatud avalduse läbi vaatama 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või käesolevas seaduses sätestatust. Seega on tegemist kiire menetlusega, mille sisse mahub avalduse menetlusse võtmine, vastaspoolele seisukoha andmiseks avalduse saatmine, avalduse läbivaatamine kas suulises või kirjalikus menetluses ja otsuse tegemises.

Suuline istung toimub reeglina töövaidluskomisjoni ruumides, kuid COVID-19 pandeemiast tulenevalt võib alates 2020 istung toimuda ka menetluskonverentsi korral. Töövaidluskomisjoni istungil võib osaleda, kas isiklikult ja/või esindaja kaudu.

Pärast avalduse läbivaatamist, vastas poole vastuse ära kuulamist ning mõlema poole poolt esitatud tõendite uurimist, teeb töövaidluskomisjon otsuse. Otsus tehakse töövaidluskomisjoni poolt pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on võimalik pöörduda kohtusse

Juhul, kui pool ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, on poolel võimalik pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 päeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse kätte saamisest. Juhul kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Kohtusse pöördumise korral tuleb esitada hagiavaldus maakohtusse.

Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ja täitmine

Juhul kui kumbki töövaidluse pool ei pöördu 30 päeva jooksul maakohtusse või maakohus ei võta hagiavaldust menetlusse, jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse , siis jõustub töövaidluskomisjoni otsus ning see on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Töövaidluskomisjoni otsust on poolel alati võimalik täita vabatahtlikult. Juhul, kui pool ei täida vabatahtlikult töövaidluskomisjoni otsust, on otsuse täitmiseks võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Sellisel juhul peab töövaidluse pool, kes keeldub otsuse vabatahtlikust täitmisest arvestama sellega, et juurde lisandub ka kohtutäituri kulu.

Kokkuvõtteks

Töösuhtes tulenevaid vaidlusi on pooltel võimalik lahendada nii kokkuleppel kui kokkuleppe mittesaavutamisel, kas kohtus või töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjonidel on oma kindel roll töövaidluste kiirel ja kuluefektiivsel lahendamisel. Seda kinnitab ka avalduste esitamise statistika – näiteks 2020.a esitati 3378 avaldust ning 2021 esitatud 2116 avaldust.

Kontakt

Contact Person Picture

Alice Salumets

Vandeadvokaat

Partner

+372 6068 650

Saada päring

| 1 ETTEVÕTE - 49 RIIKI - ÜLE 5800 KOLLEEGI |