Katseaja eesmärk ja töölepingu ülesütlemine katseajal

Seaduslik katseaeg lihtsustab töösuhte sõlmimist, kuna katseajas ei pea eraldi kokku leppima.

Siiski võimaldab seadus kokku leppida lühemas või pikemas katseajas või jätta katseaeg üldse kohaldamata. TLS § 6 lõige 1 näeb ette, et sel juhul peab katseaja pikkus sisalduma töölepingus. Katseaja pikkus on soovitatav töölepingus sätestada ka juhul, kui katseaeg lepitakse kokku pikemaks perioodiks kui neli kuud. Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse TLS § 86 lõiget 1 ja katseaeg on neli kuud.

Tähtajaliste lepingute puhul kehtestab TLS nõude, et kuni kaheksaks kuuks sõlmitud lepingu korral ei tohi katseaeg ületada poolt lepingu kestusest. Katseaja eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus katseaega kohaldatakse kogu lepingu tähtaja jooksul. Lühiajaliste lepingute puhul peavad pooled töösuhte sobivuse suhtes seisukoha võtma lühema aja jooksul.

Katseaja eesmärk on TLS § 6 lõike 1 järgi teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema: tööandja ja töötaja saavad hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad sellele, mida nõutakse selle töö tegemiseks. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja üksnes järgima, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega saab töölepingu katseajal üles öelda ainult siin nimetatud põhjustel ehk töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused.

Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Katseajal olev töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, See võimalus antakse talle katseaja positiivse tulemuse korral, st juhul, kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tööle, mida ta teeb.

Nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu võib katseajal üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamise tähtajaga (TLS § 96). Katseaja eesmärgist lähtudes on ülesütlemisavaldus kehtiv, kui see on teisele poolele esitatud hiljemalt katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel.

Katseaja ebarahuldavad tulemused, katseaja hindamine ja dokumendid, mis tuleb vormistada edasiste vaidluste vältimiseks

Tööandjal tuleb katseajal töölepingu ülesütlemise korral seda põhjendada. Kuivõrd katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema), saab tööandja töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu põhjendada üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut.

Kohtupraktikas on leitud, et töötaja ei sobi kokkulepitud tööd tegema, kui ta on lohakas ega suuda tagada, et töö vastaks tööandja nõutud tasemele. Selleks, et edasisi vaidlusi vältida või edasistes vaidlustes (töövaidluskomisjonis ja kohtus) edukas olla, on tööandjal vaja tõendada, et töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tuletuse tõttu oli põhjendatud.

Selleks peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2), dokumenteerides asjaolud, millega töötaja tööülesannete täitmisel toime ei tulnud, ning asjaolud, mis näitavad, et tulenevalt töötaja tööstiilist ja -harjumustest ei võimalda tema võimed, oskused ja isikuomadused teha tööd tööandja nõutud tasemel.

Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ega töölepingut katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda. 

Nii näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise tegelik põhjus on koondamine – sellisel juhul on tööandjal õigus öelda tööleping üles tulenevalt tööandja majanduslikest põhjustest TLS § 89 lõigete 1 või 2 alusel.

Seega juhul, kui soovitakse katseajaks kokku leppida TLS § 86 sätestatud neljakuulisest katseajast erinev ajaperiood, peab see kajastuma töölepingus. Töölepingu ülesütlemisel tööandja poolt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on tööandjal oluline järgida ülesütlemise etteteatamise tähtaegu, põhjendada ülesütlemist kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja jälgida, et ülesütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga.