Uus vilepuhuja seadus Eestis: Lühivõrdlus Saksamaa ja Prantsusmaaga

Direktiivide ülevõtmisel kohalikku õigusesse on riikidel teatav paindlikkus. Sellest tingituna võib kohalikes vilepuhuja seadustes esineda mõningaid erinevusi, mistõttu tuleb tööandjatel, kellel on ELi liikmesriikides mitu asukohta, olla teadlik riikides kehtivatest eripäradest.

Huvitav on vaadelda suurte ELi riikide nagu näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa regulatsioone. Prantsusmaal, kus kehtis võrdlemisi põhjalik vilepuhuja kaitset käsitlev regulatsioon juba varasemalt, võeti vilepuhuja direktiiv üle 2022. aastal. Saksamaal jõustus vilepuhuja seadus 2023. aasta juulist.

Alljärgnevalt võrdleme Eesti vilepuhuja seadust põgusalt Saksamaa ja Prantsusmaa regulatsioonidega.

Vilepuhuja kaitse ulatus

Mitmes riigis on vastav vilepuhuja seadus kehtestatud selliselt, et teavitaja saab laiema kaitse kui direktiivis ette nähtud. Nii võib mõne riigi seaduse kohaselt olla vilepuhujale tagatud kaitse näiteks kõigist tööalastest rikkumistest teavitamise korral.

Eesti vastav seadus annab teavitajale kaitse üksnes konkreetsete ELi õiguse rikkumistest teavitamise korral. Seega tuleb Eesti tööandjatel võtta vastu ja menetleda üksnes neid rikkumisteateid, mis on vilepuhuja direktiivis loetletud (teated nt korruptsiooni, riigihankeid, keskkonnakaitset, tarbijakaitset, tooteohutust jms puudutavate rikkumiste kohta). Siiski tähendab see tööandja jaoks, et iga üksikjuhtumi korral tuleb uurida ja selgeks teha, kas rikkumine kuulub seaduse kohaldamisalasse.

Saksamaal hõlmab vastav vilepuhuja kaitse seadus laiemat kohaldamisala kui see on sätestatud vilepuhuja direktiivis. Nii saab vilepuhuja skeemi kaudu näiteks teavitada rikkumistest, mille eest on Saksa õiguse kohaselt määratud karistus, või anda teada, kui rikutakse seadusi, mille eesmärk on kaitsta töötajate elu ja tervist või õigusi, kui selliste rikkumiste eest on ette nähtud rahatrahv. Tänu laiematele definitsioonidele on ka Prantsusmaa kehtestanud vilepuhujale laiema kaitse kui vilepuhuja direktiivis sätestatud miinimum.

Anonüümne teavitamine

Lisaks vilepuhuja seaduste erinevale sisulisele kohaldamisalale võib ELi liikmesriikides olla erinev lähenemine ka anonüümse teavitamise võimaluste osas.

Saksamaal ei ole kohustust luua asutusesisest teavituskanalit selliselt, et see võimaldaks anonüümseid teavitusi. Samas näeb Saksa seadus ette, et asutusel tuleks töödelda ka anonüümselt sissetulevaid teavitusi. Eesti seaduses sellist sõnaselget sätet ei ole, küll aga näeb Eesti seadus ette, et teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul. Prantsusmaal ei ole ettevõttel kohustust anonüümse teavitamise võimalust sisse seada.

Teavituskanal

Vilepuhuja direktiivi kohaselt on asutusesisese teavituskanali loomise kohustus üksnes ettevõtetel, milles on vähemalt 50 töötajat. Vilepuhuja direktiivi kohaselt ei ole vilepuhujal kohustust teavitada esmalt asutusesisese kanali kaudu, vaid ta võib valida kohe asutusevälise teavituskanali.

Prantsusmaal võivad rikkumisest teavitajad kasutada ettevõttesisese teavituskanali asemel otse asutusevälist kanalit, kuid enne vilepuhuja direktiivi ülevõtmist pidid Prantsuse vilepuhujad kasutama esmalt asutusesisest teavituskanalit.

Saksamaal ei ole kohustust kasutada esmalt asutusesisest teavituskanalit, vaid valida võib asutusesisese ja -välise kanali vahel. Küll aga julgustab Saksa seadusandja tugevalt looma vilepuhujatele stiimuleid kasutama esmajärjekorras vastavat ettevõttesisest teavituskanalit. Samal ajal ei tohi raskendada võimalust teavitada asutusevälise kanali kaudu.

Ka Eestis ei saa tööandja piirata ega kohustada teavitajat asutusesisest kanalit kasutama, sest rikkumisest võib teavitada ka kohe asutusevälise kanali kaudu. Küll aga saab tööandja soodustada asutusesisese teavituskanali kasutamist esimese valikuna. Asutusesisene teavituskanal aitab tööandjal hoida ära või kõrvaldada rikkumine nii, et sellest tekkida võiv varaline kahju ja mainekahju oleks minimaalne ja mõjutaks võimalikult vähe inimesi. Sel põhjusel julgustatakse Eestis ka ettevõtteid, kus on vähem kui 50 töötajat, seadma sisse asutusesisest teavitussüsteemi.

Kokkuvõtteks

Riikide vilepuhuja seadustes sisalduvad eripärad tagavad, et kohalik seadus mitte ainult ei oleks kooskõlas vilepuhuja direktiiviga, vaid arvestaks ka kohalike vajadustega. Mitmetes ELi riikides tegutsevad ettevõtjad, kes seavad või on seadnud sisse rikkumistest teavitamise kanali ja menetlused, saavad tagada nende täieliku vastavuse üksnes, kui on teadlikud ka kohalikest nõuetest.​