Me kasutame küpsiseid, et veebisaiti isikupärasemaks muuta ja pakkuda teile suurimat lisaväärtust. Muuhulgas kasutatakse neid külastaja saidikasutuse analüüsiks, et veebisaiti teie jaoks paremaks muuta. Veebisaidi kasutamisega nõustute küpsistega. Lisateave on saadaval meie andmekaitseteatises.



Mida teha võlglasega?

PrintMailRate-it

Eesti Panga hinnangul ootab Eestit ilmselt käesoleval aastal majanduslangus ja seoses kõrge inflatsiooni jätkumisega langeb ka ostujõud. See tähendab, et raha on vähem, selle välja andmise osas ollakse konservatiivsemad ning võlglastele on aeg pöörata rohkem tähelepanu. Kuna eelmisest majanduskriisist on mõnda aega möödas, tuletame meelde – mida teha, et saada võlgnikult raha kätte? 


Esimene samm peab olema vahetu suhtlus võlgniku ja võlausaldaja vahel. Läbirääkimiste pidamine heas usus ning kokkulepete saavutamine uute maksetingimuste osas (nt maksegraafik) võib hoida ära märkimisväärse aja- ja rahakulu võlgade sissenõudmisega seotud menetlustele ning rängad tagajärjed võlgnikule. 


Pane tähele! Võlausaldajal ei maksa olla liiga usaldav. Täiendavate kokkulepete tegemise eelduseks majandusraskustes võlgnikuga võiks olla võlgnevuses nõudele tagatise saamine. Tagatise saab võla katteks realiseerida, kui võlgnik täiendavat kokkulepet ei täida. Praktikas on levinud tagatisteks käendus võlgnikuga seotud isikult ning erinev likviidne vara, nt hüpoteegi seadmine võlausaldaja kasuks võlgniku kinnisvarale. Nii käenduslepingu kehtivust kui hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist reguleerib seadus.

Soovitus. Võlgades võlgnikuga tegele pigem varem, kui hiljem. Tõenäoliselt on võlgniku prioriteet esmajärjekorras teha makseid kõige „tülikamatele“ võlausaldajatele.

Teise sammuna saab võlausaldaja võlgnikule saata nõudekirja ja maksejõuetuse riski korral ka pankrotihoiatuse. Kirjas tuleks võlgnikule anda võla tasumiseks mõistlik maksetähtaeg ja hoiatada tagajärgede eest maksmata jätmise korral. Sellega liigub võlausaldaja asjale ametliku käigu andmise suunas. Hilisemas võimalikus kohtumenetluses mängib eelnev kohtuvälise lahenduse otsimine läbi nõudekirja saatmise või muus vormis rolli näiteks menetluskulude jagamisel. Pankrotihoiatus on tihti eelduseks pankrotiavalduse esitamisele.

Pane tähele! Dokumendid tuleks edastada võlgniku ametlikele kontaktaadressidele, teadaolevatele kontaktidele ja võimalusel ka tähitud kirjaga registrijärgsesse tegevuskohta. 
Teadaolevate kontaktidele on kirja mõtet saata, kui on võimalik tõendada, et võlgnik on sellist kontakti kasutanud. Nii öelda „suvalisele“ e-postile saadetud infovahetus ei pruugi hilisemas menetlustes kasutuskõlbulik olla. 

Soovitus. Saadetava kirja ja hoiatuse stiil võiks olla selge ja konkreetne, kuid avatud suhtlusele. Samuti peaks kiri lisaks võla summale piisava detailsusega tooma esile võlgnevuse aluse ja kujunemisega seonduva. Kirjale ei ole vaja lisada nõuet tõendavaid dokumente, kuna need on võlgnikul eelduslikult endal olemas (nt talle saadetud arved). Kui emotsioonivabalt kirjutada on raske, võib parema tulemuse anda kirja koostamine neutraalse kolmanda isiku poolt.

Kolmanda sammuna on mõistlik nõude rahuldamiseks ja oma õiguste kaitsmiseks kaaluda kohtu- või pankrotimenetlust. Kohtumenetlustest omakorda on olenevalt võla summast võimalik valida maksekäsukiirmenetluse ja tavalise kohtumenetluse vahel. 

Menetlusliigi valikul saab lähtuda järgnevast:
- Pankrotimenetlus algatatakse maksejõuetu võlgniku suhtes. Menetluse algatamiseks on mitmeid aluseid, millest levinumad on (a) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; ja (b) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Pankrotiavalduse esitamisel peab arvestama, et tõenäoliselt tuleb pankrotihalduri tasu katmiseks avalduse esitajal maksta ette deposiiti. Samuti on mõistlik arvestada asjaoluga, et pankrotimenetlusse võivad oma nõuded esitada ka kõik teised võlgniku võlausaldajad, mis puhul võlgniku ara (kui seda on või õnnestub tagasivõita) läheb jagamisele kõigi võlausaldajate vahel (deposiit hüvitatakse enne vara jagamist).
- Maksekäsukiirmenetluse raames esitatakse nõue maksimumsummaga 8000 eurot (koos kõrvalnõuetega). Selline menetlus on kiirem, soodsam ja madalama tõendamiskoormusega, kui nö tavaline hagimenetlus. Kui vastaspool maksekäsukiirmenetluse raames esitatud nõudele vastu vaidleb, suunatakse avaldus lahendamiseks hagimenetlusse.
- Hagiavalduse esitamine on kõige tuntum võla nõudmise viis. Hagimenetluses nõude esitamisel esitatakse avaldus koos tõenditega maakohtusse, kes hageja ja kostja seisukohad ära kuulab, tõenditega tutvub, ning eeltoodu põhjal otsuse teeb. Nõude summal ei ole ülempiiri ning võimalik on seaduses sätestatud eelduste esinemisel hagi selle esitamisel või juba enne esitamist tagada, näiteks kohtuliku hüpoteegi seadmisega võlgniku kinnisvarale või võlgniku kontode arestimisega. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud õigusteenusele ning kohustus tasuda riigilõivu. Poolte menetluskulud jagatakse menetluse lõpus ning kaotaja peab võitjale kulud kohtu poolt kindlaks määratavas summas hüvitama (tihti mitte tervikuna). Kohtumenetlusega kaasnevad kulud on Eestis pigem mõistlikud.
Pane tähele! Avaliku vara puudumine või vara ja tegevuse viimine mõne teise (juriidilise) isiku alla ei pruugi nõude rahuldamist võimatuks teha. Seadus annab võimalused vara teatavatel juhtudel tagasi nõuda või nõuda selle väärtuse hüvitamist ja/või nõuda pahas usus tegutsenud juhatuse liikmetelt põhjustatud kahju hüvitamist (sh nende isikliku vara arvelt). Samuti ei ole enamasti probleemiks võlgniku asumine või pärinemine välisriigis. 

Soovitus. Võlgnikuga peetud kirjavahetus ja nõudega seotud dokumendid tuleks säilitada kuni nõude rahuldamiseni. Kirjavahetuses võib sisalduda tõend võla omaksvõtmise kohta. Muudest dokumentidest võib lepinguline esindaja leida muud õiguslikku tähtsust omavat materjali, mille tähtsus ei pruugi võlausaldajale endale olla ilmne. 

Ülaltoodu kokkuvõtteks on võlglastega tegelemise kava seega järgmine: 
1. Suhtle võlgnikuga võla tekkimisel kohe. Selgita välja tema probleemid ja võimalused. Maksegraafiku pikendamiseks küsi tagatist; kui see ei vii võlgnevuse tasumiseni
2. Saada võlgnikule selge, konkreetne ja kirjalikus vormis nõudekiri (või vajadusel pankrotihoiatus) mõistliku maksetähtajaga tema ametlikele kontaktidele; kui ka see ei vii võlgnevuse tasumiseni
3. Selgita välja võlgniku varaline seis ja sobivaim menetlusliik käsitletava võla jaoks ning algata sobilik menetlus. 

Kontakt

Contact Person Picture

Kristiina Reinson

Advokaat

+372 6068 650

Saada päring

Deutschland Weltweit Search Menu