Me kasutame küpsiseid, et veebisaiti isikupärasemaks muuta ja pakkuda teile suurimat lisaväärtust. Muuhulgas kasutatakse neid külastaja saidikasutuse analüüsiks, et veebisaiti teie jaoks paremaks muuta. Veebisaidi kasutamisega nõustute küpsistega. Lisateave on saadaval meie andmekaitseteatises.



Mis saab, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega?

PrintMailRate-it

Töösuhte kaks peamist komponenti on ühelt poolt töötaja panus oma töö ja oskustega ning teiselt poolt tööandja panus töötasu ja muude tasude maksmine. See vastab ka töölepingu definitsioonile, mille kohaselt töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 

Seega on töösuhtes tööandja poolt vaadatuna tema üks olulisemaid kohustusi maksta töötajale tehtud töö eest tasu. Mis saab aga siis, kui tööandja hilineb töötasu või muude tasude maksmisega?

Kas töötasu maksmisega viivitamine on lihtsalt rikkumine või oluline rikkumine?

Töölepingu rikkumise raskusaste on tähtis eeldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhtes kehtib põhimõte, et kohustusi tuleb täita kooskõlas lepingu ja seadusega. Kohustuse rikkumiseks loetakse muuhulgas ka kohustuse täitmisega viivitamist, näiteks töötasu tähtaegselt mittetasumist. Võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevalt kehtib põhimõte, et rikkumise korral tuleb üldjuhul anda rikkuvale poolele uus mõistlik tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on olulise rikkumisega. Alles pärast mõistliku lisatähtaja andmist ja tingimusel, et rikkuv pool ei kõrvalda oma rikkumist, võib tekkida õigus leping erakorraliselt üles öelda, ilma et järgitaks lepingus kokku lepitud tähtpäeva ja etteteatamise aega. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab õiguse leping erakorraliselt üles öelda, loetakse sellist rikkumist, mille tulemusena, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi, ei ole võimalik mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamise tähtaja lõppemiseni.
Sama põhimõte kehtib ka töösuhtes ja seda toetab ka töölepingu seadus (TLS), mille kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaegu. Seega on oluline saada aru, kas töötasu maksmisega viivitamine annab töötajale automaatse õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda või mitte. Siin tuleb meile appi Riigikohus, kes oma 11.02.2022 kohtuasjas nr 2-19-2497 kaalus just seda teemat.

Kohtuloo asjaolud

Kõnealuses kohtuasjas esitas töötaja töövaidluskomisjonile tööandja vastu avalduse, milles nõudis muuhulgas saamata jäänud töötasu ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitist. Asjaoludest nähtuvalt töötas töötaja tööandja juures ettekandjana ja töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on pidevalt viivitanud töötasu maksmisega. Töölepingu kohaselt tuli töötasu maksta iga kuu 4.–7. kuupäeval, kuid tööandja hilines töötasu maksmisega pidevalt kümme või rohkem päeva ja töötaja leidis, et töötasuga viivitamine on töölepingu oluline rikkumine, sest töötasu oli töötaja ainus sissetulek. Vaidlus jõudis Riigikohtuni välja ja peamine küsimus oli, kas töötajal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja viivitas oluliselt töötasu maksmisega.

Kohtu argumendid ja seisukohad

Riigikohus leidis, et töötasu maksmisega lühiajaline (mõnepäevane) viivitamine võib osutuda oluliseks kohustuse rikkumiseks, kui töötaja on juhtinud sellele rikkumisele tööandja tähelepanu, kuid viimane jätkab rikkumist. Sellisel juhul tuleb arvestada, et TLS § 91 lõike 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (vt ka Riigikohtu 06.06.2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12). See tähendab, et kui tööandja ei maksa kuude kaupa töötasu õigel ajal, saab töötaja sellele rikkumisele tuginedes töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast viimase rikkumise toimumist.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise õigust töötasuga maksmisega viivitamise korral käsitles Riigikohus ka oma 09.02.2022 kohtuasjas nr 2-19-9129, leides muu hulgas, et lepingurikkumised, mida saab esmajoones pidada oluliseks, on sätestatud VÕS § 116 lõikes 2. Need kohalduvad VÕS § 1 lõike 1 järgi ka töölepingu rikkumise korral. TLS § 91 lõige 2 sisaldab ka näitlikku loetelu tööandja kohustuste olulistest rikkumistest, mis võivad olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
Muu hulgas on töötajal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2). Eelkõige on töötaja huvi töösuhtes püsimiseks saada töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 1 lg 1 koostoimes § 28 lg 2 p-ga 2). Töötasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib töötaja sissetulekust osalise või täieliku ilmajäämise tõttu sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt saab tööandja töölepingu rikkumine olla nii töötasu maksmata jätmine, töötasu maksmisega viivitamine kui ka kokku lepitust väiksema töötasu maksmine. Seega on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 punkti 2 alusel, kui tööandja rikub oluliselt töötasu maksmise kohustust.

Seega on Riigikohus kinnitanud töötaja õigust öelda tööleping erakorraliselt üles, kuna tööandja on viivitanud (sh lühiajaliselt) töötasu maksmisega.

Aga kas töötaja peab enne ka tööandjat hoiatama ja andma lisatähtaja rikkumise kõrvaldamiseks? Sellele küsimusele ühest ja selget vastust anda ei saa. Olenevalt rikkumise suurusest võib töötajal olla kohustus anda tööandjale lisatähtaeg tasumisega viivitamise kõrvaldamiseks, kuid teatud juhtudel võib kohus lugeda tasumisega viivitamist niivõrd oluliseks rikkumiseks, et see annab õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Seega oleneb vastus konkreetsetest asjaoludest, mida tuleb iga kord eraldi hinnata.
Üks lahendus, mis annab selguse küsimuses, kas töötasu tasumisega viivitamine on või ei ole oluline lepingu rikkumine, on leppida töölepingus kokku, et töötasu maksmisega viivitamine on käsitletav töölepingu olulise rikkumisena TLS § 91 lõike 2 tähenduses. See annab töötajale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda.

Kontakt

Contact Person Picture

Alice Salumets

Vandeadvokaat

Partner

+372 6068 650

Saada päring

Deutschland Weltweit Search Menu