Võlgade sissenõudmine ja maksejõuetusmenetlused Eestis

Sissejuhatusena ei väsi me kunagi oma klientidele meelde tuletamast, kui oluline on tunda oma äripartnerite äritegevust. Sageli juhtub, et isegi väga professionaalses keskkonnas tehakse otsuseid selle põhjal, milline on mulje vastaspoole esindajast. Kuigi oskus inimesi lugeda on kasulik igas äris, on Eestis mõned võimalused, millega tasub enne lepingu sõlmimist täiendavalt tutvuda ja mis võivad lepingu täitmise ajal kasuks tulla. 

Esiteks on Eestis suur osa finants- ja ettevõtlusega seotud teabest ettevõtete kohta internetis tasuta kättesaadav. Eesti äriregister (https://ariregister.rik.ee) avaldab selliseid andmeid nagu majandusaasta aruanded, käibemaksukohustuslasena registreerimise andmed, juhatuse liikmed, aktsionärid - samuti tasutud maksud ja maksustatav käive (ajaloolised andmed tasutud maksude kohta on leitavad maksuameti veebilehelt). See võimaldab saada mõningast ülevaadet potentsiaalse äripartneri üldisest majandusseisust.

Teiseks, teatavat teavet ettevõtete varade kohta saab ka väikese tasu eest. Näiteks Eesti kinnistusraamat (https://kinnistusraamat.rik.ee) võimaldab otsinguid teha juriidilise või füüsilise isiku nime alusel, näidates otsingutulemusena talle kuuluvat kinnisvara (kui on), ning otsida ka aadressi järgi, et teada saada, kellele teatud kinnisvara kuulub.

Kolmandaks pakuvad mõned teenusepakkujad kokkuvõtteid finantsseisundi kohta. Kõige populaarsem neist on Krediidiinfo (https://www.e-krediidiinfo.ee/). Seda teenust osutavad ka advokaadid mini-finantskontrolli aruande (mini due-diligence) vormis. Kui on plaanis sõlmida tehing või algatada kohtuvaidlus, oleks mõistlik juba lepingupartneri finantside ülevaatamise etapis kaasata advokaat, et vältida hilisemaid topelt-kulusid sama tegevuse eest.

Lõpuks, Eesti ID-kaardi omanike jaoks pakub Eesti avalike teadaannete veebileht https://www.ametlikudteadaanded.ee/​ teenust, mille kaudu saab tellida teate, kui avaldatakse mõni avalik teade mis tahes äripartneri ja/või potentsiaalse võlgniku kohta. Juhul, kui on kahtlusi mõne osapoole tegevuse suhtes, soovitame seda teha. Teatud menetlused toimuvad seaduses sätestatud ajakava alusel (näiteks pankrotimenetlused), kus võlausaldajatel on oma nõuete esitamiseks vaid teatud piiratud aeg. See tähendab, et tuleb olla õigeaegselt teavitatud igast lepingupartneri suhtes algatatud menetlusest, et osaleda tõhusalt ja kaitsta oma huve edukalt.

Advokaadi kulud on tunnipõhised ning kohtuvaidlusi ja muudel viisidel võlgade sissenõudmist lükatakse sageli edasi, kuna kardetakse asjatuid kulusid. Liiga kaua ootamine võib aga negatiivselt mõjutada võla sissenõudmise ja kohtuvaidluste võimalikke tulemusi.

Kõige olulisem võlgade sissenõudmise aspektist on pidada meeles, et kõik nõuded tuleb esitada kohtusse enne nende aegumistähtaja lõppu. Peamised aegumistähtajad, mida tuleb Eestis silmas pidada, on järgmised:

Teiseks on head märgid kohtumenetluse algatamiseks näiteks: kui võlgnik keeldub maksmast (st ei ole mõtet oodata); kui võlgnik näib olevat liikumas likvideerimise suunas (ja vabanemas oma varadest); või kui ta tunnistab võlga (näiteks tasudes osa sellest) või teatud olulisi asjaolusid, millel võlgnevus põhineb. 

Viimane on hea alus kohtuvaidluse alustamiseks, sest võla tunnistamine ja/või olemasoleva võla alus muudab kohtuvaidluse tavaliselt kiiremaks, odavamaks ja tulemuse prognoositavamaks. 

Kui võlgnik on muutunud maksejõuetuks, ei ole kohtumenetlus otstarbekas. Võlgnik on maksejõuetu, kui võlgnik ei ole võimeline rahuldama võlausaldaja tasumisele kuuluvat nõuet ja selline võimetus ei ole võlgniku finantsseisundi tõttu ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei ole piisav tema kohustuste katmiseks ja kui võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole selline suutmatus ajutine. Kohustusteks loetakse ka nõudeid, mis ei ole veel võlgnevuses.

Eestis toob maksejõuetus tavaliselt kaasa pankroti. Saneerimine on vähem levinud, kuna ettevõtted on enamasti väikesed. Pankrot tähendab võlgniku maksejõuetust, mis on kohtuotsusega kinnitatud.

Ajalooliselt ei ole pankrotimenetlused Eestis olnud väga edukad ega tõhusad. 

Maailmapanga 2019. aasta Doing Business Report'i (mis on ühtlasi viimane Maailmapanga poolt välja antud vastav aruanne) kohaselt oli Eestis keskmine nõuete rahuldamise määr pankrotimenetlustes 40,7 senti dollari kohta, Soomes aga 88,3 senti. OECD keskmine oli sel ajal 71,2 senti dollari kohta. Samuti olid menetlused Eestis aeglased erinevate paralleelselt käimasolevate kohtuvaidluste tõttu. Eeltoodud kehvad tulemused pankrotimenetlustes olid osaliselt tingitud võlgnike ja nendega seotud isikute ebaseaduslikust tegevusest võlgniku maksejõuetuks muutmisel (varade varjamine jne). Muud tegurid olid järgmised: a) pankrotimenetluse kõrged kulud ja ebakindel tasuvus, mille tõttu oli raske leida menetluse rahastamisest huvitatud võlausaldajat ja menetlus lõpetati lihtsalt rahastamise puudumise tõttu; ning b) meie praktika ja teadmiste puudumine - pikka aega ei teadnud paljud võlausaldajad täielikult oma õigusi ja kohustusi pankroti korral ning ei osalenud tõhusalt pankrotimenetluses. 

Viimastel aastatel on tehtud Pankrotiseaduses mitmeid muudatusi ja alates 2023. aasta jaanuarist on ellu kutsutud uus institutsioon - Maksejõuetuse teenistus. 

Iseseisva asutusena tegutsev Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja temaga seotud isikute tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega. Samuti vastutab ta Eestis tegutsevate pankrotihaldurite üle teostatava haldusjärelevalve eest. Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, omades Eesti Pankrotiseaduses sätestatud autonoomset pädevust, ning tal on oma eelarve.

Maksejõuetuse teenistuse ülesanded on järgmised:

- võlgniku ja temaga seotud isikute tegevuse jälgimine seoses võlgniku pankrotimenetlusega.

- Võlgniku ja temaga seotud isikute võimaliku õigusvastase käitumise uurimine maksejõuetuse põhjustamisel.

Oma ülesannete täitmisel teeb osakond eriauditeid ja avalikke uurimisi pankrotimenetluste kohta ning pankrotihaldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel.

Osakond rahastab ka teatavaid menetlusi, kui avalik huvi on ilmne. See tähendab, et menetlused lõppevad väiksema tõenäosusega rahastamise puudumise tõttu.

Märkimisväärsed muudatused pankrotiseaduses on näiteks:

- Eespool kirjeldatud maksejõuetusosakonna loomine;

- Uus nõuete heakskiitmise (tunnustamise) menetlus. 

Ülaltoodust tulenevalt soovitame me oma klientidel tegeleda võlgnevusse sattunud lepingupartneritega aegsasti ning võtta ette samme, et saada aru võlgnevuse tekkimise põhjustest; hinnata lepingupartneri majanduslikku seisu ja kui vajalik, esitada vajalikud nõudekirjad, nõuded ja/või algatada kohtumenetlus. Rödl & Partner advokaadid on nende küsimuste nõustamises kogenud ning abistavad Teid suurima heameelega!